Valgus

Ühed sellised on jaaniussikesed. Nende valgus pole väga erk ning on üsna külm. See valgus tekib mardika keha eriliste molekulide võimest muundada osa toidust, mida ta sööb, valguseks.  https://images.app.goo.gl/Xxa3k8aUP7QsHAoNA Kändler, T. Valguse värviline maailm. 2013. AS Ajakirjade Kirjastus.

Eelkõige sellepärast, et nad on alati olemas, sest meie ümbrus on harva tolmuvaba. Tavaliselt me neid imepisikesi osakesi ei näe, kuna nad on meie silma jaoks liiga väikesed. Heledas valgusvihus aga hajutavad nad osa valgusest ning tumedal tagapõhjal võime näha ringsiblivatelt tolmuosakestelt peegeldunud valgust sädemetena.  https://images.app.goo.gl/sHTZQBHDN7D7h6ex6 Ka ämblikuvõrke on kerge märgata, kui need veetilgakestega kaetud on ja valgust hajutavad. Muidu on ämblikuniit nii peenike, et palja silmaga seda peaaegu ei näegi. https://images.app.goo.gl/fxLfQN3EBj1crcSm9 Köthe, R. Teadus argielus. Nutikad küsimused. Arukad vastused. 2003. Koolibri.

https://i2.wp.com/astrobob.areavoices.com/files/2011/09/Twinkling-stars.gif? zoom=1.5&resize=304%2C234 Tähed vilguvad sellepärast, et nende valguse teele jäävad erineva tihedusega õhukihid, milles valguskiir murdub väikese nurga all eri suundades, enne kui jõuab sinu silma. Soe õhk on külmast erineva tihedusega ning nende kihtide piiridel valgus murdub ja murdub ja murdub... ja jõuab lõpuks sinu silmadesse. Saks, K., Baumer, A. Teistmoodi füüsika raamat. 2012. AS Ajakirjade Kirjastus.

Usun, et oled näinud taevas välku ning märganud, et see on siksakiline.  Kuid miks see nii on? Lihtsam vastus sellele kõlab nõnda, et elektrilahendus, mis negatiivselt laetud äiksepilve alaosa ja positiivse maapinna vahel elektrilist võrdsust taastada püüab, otsib õhus kergemat teed, see tähendab niiskemaid kohti, mis paremini elektrit juhivad ja seega siis võimaldavad luua paremat kanalit. Need magusamad paigad on jaotunud juhuslikult, ja nõnda võib välgunool vahel ka ülespoole suunduda. https://images.app.goo.gl/Kb9x4XAjbTMx2sbu9 Kändler, T. Valguse värviline maailm. 2013. AS Ajakirjade Kirjastus.

Maas vedelevad pudelid võivad hakata toimima läätsedena, koondades päikesekiiri mingile läheduses asuvale hõlpsasti süttivale ainele ning põhjustada tulekahju. See on üks põhjustest, miks pudeleid ei tohiks jätta loodusesse. Sama kehtib ka autosse jäetava veepudeli kohta. https://www.youtube.com/watch?v=S1wPSCAfxt8&feature=share Samas, kui sa oled metsa ära eksinud ning sul on kaasas pudel vett ja päike paistab,  siis veepudeli ja kergesti süttiva materjali abil võib sul õnnestuda lõkke süütamine. https://www.youtube.com/watch?v=QwQJ-3pZfwc Craig, A., Rosney. C. Laste teaduseentsüklopeedia. 1996. Koolibri.

Vari tekib ainult siis, kui valgus tuleb ühest suunast, nii nagu päikesevalgus selge ilmaga. Pilves ilmaga juhivad päikesevalgust kõikvõimalikes suundades kõrvale veepiisad, millest pileved koosnevad, ning seetõttu jõuab valgus sinuni igalt poolt. Valgust, mis varju ei tekita, nimetatakse hajutatud valguseks. Nüüd sa tead, miks päikese käes tekib vari, pilves ilmaga aga mitte. http://www.fe.hku.hk/telec/pgram/1-tt/1061f/1061-015.htm                     Wollny, V. Särtsu ja pinget. Avasta füüsika maailm. 2016. Kirjastus Otto Wilhelm

https://www.centerforhealthjournalism.org/2012/07/05/red-sky-morning Valgus, mida me näeme, koosneb erinevatest värvidest, mis liiguvad veidi erinevate kiirustega. Päikesevalgus tabab atmosfääriosakesi, mis jagunevad ja hajuvad. Päeva jooksul on need vaid veidi hajunud ja sa näed taevast sinisena. Päikseloojangu ajal on päike madalal horisondil ja peab läbima suurema osa atmosfäärist. Valgus on rohkem hajunud. Tegelikkuses on valgus sel määral hajunud, et sa ei näe kiiremaid kiiri, vaid ainult pikki aeglaseid punaseid kiiri. Pearce, Q.L. 60 ülimalt lihtsat teaduslikku eksperimenti. 1999. Sinisukk

1969. aastal mõõdeti Kuu täpne kaugus Maast. Selleks saadeti Maalt Kuule laseri kiir, mis peegeldus tagasi astronautide poolt sinna jäetud peeglilt. Kaugus määrati ajavahemiku järgi, mis valgusel edasi-tagasi matkaks kulus. https://en.wikipedia.org/wiki/Lunar_Laser_Ranging_experiment#/media/File:Apollo_11_Lunar_Laser_Ranging_Experiment.jpg Craig, A., Rosney. C. Laste teaduseentsüklopeedia. 1996. Koolibri.

Sulle tundub horisondi lähedal olev Kuu suuremana kui kõrgel taevas olev.                        http://www.todayifoundout.com/index.php/2010/10/why-the-moon-looks-bigger-on-the-horizon /                      Tegelikult on see silmapete. Vahel määrab sinu aju objekti suuruse teiste sarnaste objektide põhjal. Kui Kuu on madalal, siis on piisavalt objekte, millega Kuud võrrelda saab, näiteks puud ja majad. Kui Kuu on kõrgel taevas, ei ole seda millegagi võrrelda ja sa tajud selle suurust täpsemalt. Kuidas seda kindlaks teha, et see nii on? Selleks on mitu võimalust:  I Kui sul on olemas läbipaistev klaas (NB! ole ettevaatlik, et sa ennast ei vigastaks) ning marker, siis tee järgnevat: 1.Kui  Kuu horisondi tagant nähtavale tuleb, hoia klaasi väljasirutatud kätega enda ees ja kopeeri Kuu kuju markeriga klaasile.  2. Kui Kuu on jõudnud k...

Briti teadlane Joseph Swan lõi 1878.-1879. aastal hõõgniidi abil esimese kodudesse sobiva lambipirni. Tema enda kodu sai 1879. aastal esimeseks maailmas, mida valgustasid elektripirnid. Pirnis oli süsinikhõõgniit ehk elektrivoolu mõjul eredalt hõõguv peen traat. Pirnist oli peaaegu kogu õhk eemaldatud. Hapniku puudumine ei lasknud hõõgniidil läbi põleda. Swani pirn küll toimis, ent ei pidanud kuigi kaua vastu ega tasunud ennast äriliselt ära. https://www.pinterest.co.uk/pin/404198135282377231/ "Õpilase leiutiste entsüklopeedia". 2019. Varrak.

Sa oled kindlasti näinud vikerkaart. https://lounaeestlane.ee/imede-ime-louna-eestis-oli-tana-taevas-vikerkaar/ Vikerkaar ilmub taevasse vihmastel päevadel kui päike paistma hakkab. Päiksekiired läbivad vihmapiisku ja murduvad. Enamus tagasi murduvast valgusest liigub umber 42 kraadise nurga all esialgse päikesevalguse suuna suhtes. Vihmatilgast väljudes liigub iga värvus veidi erinevasse suunda ja nii tekivadki eri värvusega ribad: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, helesinine ja violetne. Sa saad ka kodus ise vikerkaart teha. Selleks on sul vaja väikest peeglit, supitaldrikut, valget paberilehte ning päiksepaistelist ilma.  Kõigepealt kinnita paberileht selle akna kõrvale seinale, kust päike sisse paistab.  Tõsta taldrik päikese kätte. Pane taldrikusse vesi ning seejärel aseta poolviltu sinna peegel. Peegli ots peab olema vees.  https://wehavekids.com/parenting/how-to-make-a-rainbow-science-project Liiguta peeglit päikesekiirtes kuni paberile i...

Kõige esimeste värvipiltide puhul pidi piltnik ehk fotograaf tegema punase, sinise ja rohelise filtriga kolm fotot ja need siis projektorit kasutades üksteise peale paigutama. Esimese värvifoto autoriks on Šoti füüsik James Clerk Maxwell. See foto tehti aastal 1861. http://ajalugu.net/haruldased-fotod/ Aastal 1907 patentisid vennad Lumiere`id mooduse värvide ühendamiseks ühele plaadile ning nad nimetasid selle autokroommenetluseks. Sellise meetodiga tehtud fotod vajasid pikka säriaega ning seetõttu kajastati enamasti nendega vaikelu. Autokroomfoto on näiteks alljärgnev John Cimon Warburg`i foto "Peggy reading", mis on pildistatud 1909. aastal. https://www.pinterest.com/pin/437341813797039344/?autologin=true "Õpilase leiutiste entsüklopeedia", 2019. Varrak.

https://letsreachsuccess.com/2016/07/10/the-mirror-technique/ Me näeme end peeglist sellepärast, et peegel peegeldab valguskiired otseselt tagasi ilma neid omavahel segamata. Peegel koosneb imeõhukesest hõbedakihist, mis on kantud klaastahvli tagumisele pinnale. Kõikidel metallidel, mis on kantud siledale pinnale, on läikiv pealispind. Hõbe aga on eriliselt hele ja läikiv ning peegeldab valgust eriti hästi. Ka täiesti sile veepind toimib peeglina. Kuid ta neelab palju valgust, mistõttu veepinnalt saadud peegelpilt tundub tumedana. https://images.app.goo.gl/bGQuPwFMJsuqHZYH6 Köthe, R. Teadus argielus. Nutikad küsimused. Arukad vastused. 2003. Koolibri.

Füüsikatunnis õppisid, et päikesekiired on paralleelsed. Miks siis me näeme, et kiired lähevad hoopis laiali. https://gosun.co/blogs/news/facts-about-the-sun Tegelikult on Päikese kiired, mis Maale jõuavad, tõesti peaaegu paralleelsed, sest Päike on suur ja Maast kaugel. Perspektiivi tõttu näeme, et kiired lähevad laiali. Päikesekiirte vahekaugus on ühesugune ehk kiired on paralleelsed, kuid mida kaugemal nad meist on, seda lähemal üksteisele nad tunduvad olevat. Voolaid, H. 2014. Kas sina tead? Huvitav füüsika meie ümber. AS Atlex.

Usun, et kollast lund oled sa näinud ning tead, kuidas see tekib. https://www.pinterest.com/pin/560276009874642336/ Oled sa aga näinud rohelist lund...... https://www.goodfon.com/wallpaper/severnoe-siianie-poliarnoe-siianie-nebo-noch-zima-sneg-derev.html või punast? https://www.photo.net/discuss/threads/setting-on-nikond90-over-street-light-on-snow.360392/ Küsimus lume värvi kohta pani sind kindlasti õlgu kehitama, sest igaüks ju teab, et lumi on valge. Tegelikult tuleb välja, et lumi on seda värvi, mis värvi valgus talle langeb. Lumel on omadus peegeldada ühtviisi mis tahes värvusi. Näiteks kui lumele langeb punane valgus, paistab lumi punakas.  Niisiis kui keegi kunagi veel küsib lume värvuse kohta, siis tuleb talle vastata, et lumi on seda värvi, mis värvi valgus sellele langeb. Voolaid, H. 2014. Kas sina tead? Huvitav füüsika meie ümber. AS Atlex.