Miks on tolmuosakesed päikesekiirtes nähtavad?

Eelkõige sellepärast, et nad on alati olemas, sest meie ümbrus on harva tolmuvaba. Tavaliselt me neid imepisikesi osakesi ei näe, kuna nad on meie silma jaoks liiga väikesed. Heledas valgusvihus aga hajutavad nad osa valgusest ning tumedal tagapõhjal võime näha ringsiblivatelt tolmuosakestelt peegeldunud valgust sädemetena. 

FACE OF DUST | SAN
https://images.app.goo.gl/sHTZQBHDN7D7h6ex6


Ka ämblikuvõrke on kerge märgata, kui need veetilgakestega kaetud on ja valgust hajutavad. Muidu on ämblikuniit nii peenike, et palja silmaga seda peaaegu ei näegi.


Spider Web Drops Water - Free photo on Pixabay
https://images.app.goo.gl/fxLfQN3EBj1crcSm9

Köthe, R. Teadus argielus. Nutikad küsimused. Arukad vastused. 2003. Koolibri.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mis värvi on lumi?

Kujutis
Usun, et kollast lund oled sa näinud ning tead, kuidas see tekib. https://www.pinterest.com/pin/560276009874642336/ Oled sa aga näinud rohelist lund...... https://www.goodfon.com/wallpaper/severnoe-siianie-poliarnoe-siianie-nebo-noch-zima-sneg-derev.html või punast? https://www.photo.net/discuss/threads/setting-on-nikond90-over-street-light-on-snow.360392/ Küsimus lume värvi kohta pani sind kindlasti õlgu kehitama, sest igaüks ju teab, et lumi on valge. Tegelikult tuleb välja, et lumi on seda värvi, mis värvi valgus talle langeb. Lumel on omadus peegeldada ühtviisi mis tahes värvusi. Näiteks kui lumele langeb punane valgus, paistab lumi punakas.  Niisiis kui keegi kunagi veel küsib lume värvuse kohta, siis tuleb talle vastata, et lumi on seda värvi, mis värvi valgus sellele langeb. Voolaid, H. 2014. Kas sina tead? Huvitav füüsika meie ümber. AS Atlex.
Lisateave

Miks välk on siksakiline?

Kujutis
Usun, et oled näinud taevas välku ning märganud, et see on siksakiline.  Kuid miks see nii on? Lihtsam vastus sellele kõlab nõnda, et elektrilahendus, mis negatiivselt laetud äiksepilve alaosa ja positiivse maapinna vahel elektrilist võrdsust taastada püüab, otsib õhus kergemat teed, see tähendab niiskemaid kohti, mis paremini elektrit juhivad ja seega siis võimaldavad luua paremat kanalit. Need magusamad paigad on jaotunud juhuslikult, ja nõnda võib välgunool vahel ka ülespoole suunduda. https://images.app.goo.gl/Kb9x4XAjbTMx2sbu9 Kändler, T. Valguse värviline maailm. 2013. AS Ajakirjade Kirjastus.
Lisateave

Kuidas tekib vikerkaar?

Kujutis
Sa oled kindlasti näinud vikerkaart. https://lounaeestlane.ee/imede-ime-louna-eestis-oli-tana-taevas-vikerkaar/ Vikerkaar ilmub taevasse vihmastel päevadel kui päike paistma hakkab. Päiksekiired läbivad vihmapiisku ja murduvad. Enamus tagasi murduvast valgusest liigub umber 42 kraadise nurga all esialgse päikesevalguse suuna suhtes. Vihmatilgast väljudes liigub iga värvus veidi erinevasse suunda ja nii tekivadki eri värvusega ribad: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, helesinine ja violetne. Sa saad ka kodus ise vikerkaart teha. Selleks on sul vaja väikest peeglit, supitaldrikut, valget paberilehte ning päiksepaistelist ilma.  Kõigepealt kinnita paberileht selle akna kõrvale seinale, kust päike sisse paistab.  Tõsta taldrik päikese kätte. Pane taldrikusse vesi ning seejärel aseta poolviltu sinna peegel. Peegli ots peab olema vees.  https://wehavekids.com/parenting/how-to-make-a-rainbow-science-project Liiguta peeglit päikesekiirtes kuni paberile i...
Lisateave