Valgus

Ühed sellised on jaaniussikesed. Nende valgus pole väga erk ning on üsna külm. See valgus tekib mardika keha eriliste molekulide võimest muundada osa toidust, mida ta sööb, valguseks.  https://images.app.goo.gl/Xxa3k8aUP7QsHAoNA Kändler, T. Valguse värviline maailm. 2013. AS Ajakirjade Kirjastus.

Eelkõige sellepärast, et nad on alati olemas, sest meie ümbrus on harva tolmuvaba. Tavaliselt me neid imepisikesi osakesi ei näe, kuna nad on meie silma jaoks liiga väikesed. Heledas valgusvihus aga hajutavad nad osa valgusest ning tumedal tagapõhjal võime näha ringsiblivatelt tolmuosakestelt peegeldunud valgust sädemetena.  https://images.app.goo.gl/sHTZQBHDN7D7h6ex6 Ka ämblikuvõrke on kerge märgata, kui need veetilgakestega kaetud on ja valgust hajutavad. Muidu on ämblikuniit nii peenike, et palja silmaga seda peaaegu ei näegi. https://images.app.goo.gl/fxLfQN3EBj1crcSm9 Köthe, R. Teadus argielus. Nutikad küsimused. Arukad vastused. 2003. Koolibri.

https://i2.wp.com/astrobob.areavoices.com/files/2011/09/Twinkling-stars.gif? zoom=1.5&resize=304%2C234 Tähed vilguvad sellepärast, et nende valguse teele jäävad erineva tihedusega õhukihid, milles valguskiir murdub väikese nurga all eri suundades, enne kui jõuab sinu silma. Soe õhk on külmast erineva tihedusega ning nende kihtide piiridel valgus murdub ja murdub ja murdub... ja jõuab lõpuks sinu silmadesse. Saks, K., Baumer, A. Teistmoodi füüsika raamat. 2012. AS Ajakirjade Kirjastus.